Praegune hetk

“Ma tulen Sinu juurde ja esitan küsimuse. Kas Sa oled valmis hoobilt vastama — või hoiad Sa seda küsimust vaikselt? Hoiad seda, kas mõistad? Ja sellest samast hoidmisest, ilma igasuguse reaktsiooni, igasuguse vastukäiguta, tõuseb vastus.” 

Featured post

Klaverimängu õppimine

Ma võin klaverit mängida kahel täiesti erineval, omavahel kokku puutumatul moel.

Ma võin mängida klaverit ajas. See tähendab, et mul on eesmärk, mille suunas liikuda. Klaverimäng jaguneb sel juhul harjutamiseks ja esinemiseks. Ma kujutan enesele juba praegu ette, kuhu ma võiksin välja jõuda: saada selgeks selle pala, lugeda muljet avaldavalt nooti, esineda seal või temale.

Continue reading “Klaverimängu õppimine”

“Meid saab vangistada vaid üks asi — pimedus. Ja pimedus on alati kunstlik, meie eneste loodud: see on soov mitte näha. Seni, kuni mingi osa mu teadvuse toimimisest on jäänud pimedusse, valguse eest kiivalt varjatuks, saab see osa mind kontrollida ja juhtida nagu marionetti nööri otsas.”

Juba nähtud

Päikesevalgus oli taas ärganud, kiisates puhanuna ja erksana tagasi kõigelt ümbritsevalt — tärkavatelt rohututtidelt, graniidikildudelt asfaldis, autoklaasidelt. Kajakas liugles laisalt üle meie peade. Tänavanurgal oli puuharude vahele istuma seatud plüüžist ahv, kellegi kaotatud lelu.

Continue reading “Juba nähtud”

“Kas me suudame olla teadlikud maa erakordsest ilust, metsalagendiku rikkusest, naeratuse ja näo hingusest, pisarate kurbusest? Kui me seda ei mõista — mitte üksnes silmaga tabatavat, vaid puhtale, rikkumata tajule avanevat ilu –, siis ei vabane me iial vägivallast. Et mõista vägivalda lõpuni, tuleb olla vaba sõnast. Ja pole võimalik olla vaba sõnast, kui puudub tundlikkus, mis märkab kõike seda ilu, mis Sinus ja Sinu ümber õitseb.”

Suunaga sügavusse

Lihtne ja harjumuspärane on hüpelda ringi pealispinnal. Me oleme selleks tarbeks loonud arvutu hulga toimetusi, millest kinni haarata. Osad neist tunduvad möödapääsmatud (töö, kodused kohustused, tervisesörk jms), ja kui neis tekibki paus või mahuline mõõn, siis hõivame end kiirelt nii-öelda vabatahtlike asjadega (hobid, reisid, enesetäiendus, meelelahutus, sadat sorti sotsiaalne tilu-lilu). Üle kõige maailmas kardab inimene tühjust.

Aga mõnel üksikul hetkel me siiski peatume.

Continue reading “Suunaga sügavusse”

“Tavaliselt põhineb meie suhe teise inimesega sõltuvusel, olgu majanduslikul või psühholoogilisel. See sõltuvus tekitab hirmu, toidab omamiskihku, päädib hõõrdumiste, kahtlustuste ja pettumusega. — Kas Sinu suhe teise inimesega võib olla ka teistsugune?”

The Deal Is This

The deal is this: You can continue as you are, in the human condition, with all that it entails – the pleasure, the pain, the desire to change this or that, to become something different, the fear of death and insecurity, all that illusion thought has conjured up.

Or you can live in reality, outside of thought and time. But for that you have to die first.

Continue reading “The Deal Is This”

WordPress.com.

Up ↑